VÄLJAVÕTTEID HANILA VALLA VALIMISDEBATIST. oktoober 15, 2009

KÕMSI RAHVAMAJAS, 11. OKTOOBRIL 2009.

Osalesid valimisliidud SÜDAMEASI (SA), LOODETUUL (LT) ja KODUVALD (KV).

MIKS TAHATE SAADA VÕIMULE?

KV: Ehkki me kahtlesime, kas seekord üldse kandideerida, siiski leidsime, et meil on pikk traditsioon, saame volikogu tööga hakkama. Ja kuna järgmised 4 aastat tulevad väga rasked, positiivseid otsuseid tuleb minimaalselt ja on valida halbade ja veel halvemate variantide vahel, siis kui praegusel momendil lahkuda, võiks see tunduda põgenemisena uppuvalt laevalt.

SA: Ütleme nii, et ilma võimuta pole võimalik ühtegi otsust vastu võtta.

LT: Sest oleme valla ääremaaks muutumise vastu ja tunneme, et praegune võim pole piisavalt oma võimu teostanud.

SOTSIAALTÖÖ, TERVIS

KV: Sotsiaaltöö süsteem toimib meil praegu väga hästi, järgnevatel aastatel püüame mitte vähendada sotsiaaltööle mõeldud raha. Täiskohaga perearsti meie valda ei saanud, kuna ei leidnud kedagi, kes siia oleks tahtnud tulla. Apteeki oleme tahtnud, aga suured apteegiketid pole tahtnud tulla, kuna vallas on liiga vähe elanikke.

SA: Tuleks luua infokeskus (1 inimene), kuhu koondada info nii inimestelt, kes vajavad abi kui inimestelt, kes saavad abi anda. Täiskohaga perearsti valda toomine on meie absoluutne prioriteet. Siin oli juttu, et Virtsu põhikooli säilitamine on strateegilise tähtsusega, õpilasi napib. Kas keegi kujutab ette, et siia tuleksid uued inimesed, lastega pered, teades, et siin pole arsti? Vähemalt kahe valla peale peab olema ka hambaarst, kindlasti on vaja taastada apteek või haruapteek.

LT: Tahame tuua perearsti valda. Apteegi osas oleme õnnelikud, et vähemalt Lihulaski suudeti apteek säilitada.

KAEVANDUSEST

KV: Hanila vald saab oma eelarvest praegu kuni 10% kaevandusest ja kui kaevandus töötab edasi, siis üle 10%, kuna kõik muud tulud vähenevad.

SA: Kaevandus ei investeeri praegu piisavalt kaasaegsesse tehnoloogiasse. Kaevandusäri on piisavalt tulus, kaevandamistehnoloogiaid tuleks muuta keskkonnasõbralikumaks, vähendada tolmu- ja mürasaastet.

LT: Põhimõtteliselt tahaks küsida, kas ikka on mõtet teha ühte suurt auku teise järel? Tegelikult pole kaevandus valla seisukohalt nii-öelda jätkusuutlik. Ükski mõistlik riik ei anna oma maavara lihtsalt niisama, mõtlematult välja, ikka mõeldakse, mida temaga siin edasi teha. Võiks öelda, et see on eelmise vallavalitsuse tegemata töö.

ENERGIA (roheline energia)

KV: Tuulikuid võiks meie poolest juurde tulla, kui vald sellest kasu saaks. Siiani pole vald sellest mingit regulaarset kasu saanud. Siiski, tuuleparkide omanikud on toetanud valla üritusi ja projekte.

SA: Toetame rohelist energiat, aga mitte rannikul. Tuuleparkide piiramatu laienemisega ranna-aladel tuleb meil loobuda turismist, samuti eurostrateegiast tulenevast rahast, mis mõeldud nimelt rannikualade majandustsooni väikeettevõtluse arendamiseks. Toetame rohelist energiat, kuid tuulepargid tuleb ehitada vette. Rannikualade tuulikute asemel võiksid seal elada inimesed. Neid minema peletada pole kasulik—ranna-alade uusasukad oleksid vallale otseses mõttes kasulikud oma tulumaksu valda toomisega.

LT: Me toetame tuuleparkide loomist tingimusel, et see toimuks kõiki osapooli rahuldaval moel. Samas leiame, et rannikul vähendavad tuulikud rannikuala atraktiivsust.

ETTEVÕTLUS  JA TULU:

KV: Muidugi tahaks valda ettevõtlust, aga kui rääkida transpordist ja tööjõust, eriti kvalifitseeritud tööjõust, siis Hanila vald pole selleks küll hea koht. Kahjuks pole meie piirkond ka turismi jaoks atraktiivne. Selleks, et saada siia turiste, peaks kuhugi suurde turismiketti sisse saama. Praegu sõidavad kõik Saaremaale. Siin tuleks kordades rohkem tööd teha. Pessimismi meil ei ole, oleme küllalt optimistlikud ja kui on keegi teine, leiab paremad võimalused, siis tervitame kahe käega.

SA: Põhimõtteline erinevus eelmise valitsuse kehtestatud suundadest on, et tahame arendada jätkusuutlikku väike ja keskmist ettevõtlust, sise- ja välisturismi, linnuvaatlust, väikesadamaid, häid kohaliku toidu söögikohti. Selleks taotleme eurorahasid, mis on mõeldud just rannikualade majandustegevuse arendamiseks väike– ja keskmise ettevõtluse läbi. Meil on erakordselt pikk rannajoon, seda tuleks kasutada. Aastateks 2007-2013 on Euroopa Liit 8 Läänemere-äärse riigi ranna-alade arendamiseks planeerinud 50 miljardit eurot. Kui me laseme järjest sisse uusi suurtööstuse liike nagu kaevandused või väetisetehas ja ehitame järjest uusi tuuleparke, peame nendest toetustest suu puhtaks pühkima. Neist fondidest ei toetata tööstusmaastikke. Suurtööstus rikub elukeskkonda ja muudab valla kergesti manipuleeritavaks, sest kui see tööstus oma töö vallas mingil põhjusel ootamatult lõpetab, on meil korraga jälle väga palju töötuid.

LT: Meie prioriteediks on samuti väikeettevõtluse arendamine eurorahade toel. Me pooldame sise- ja välisturismi igakülgset arendamist ja arvame, et sellise suuna käivitamiseks on vajalik valla endisest suurem enesepromomine. Mis kuskil toimub, mida erilist kuskilt saab… Kokku kutsuda ümarlaud ja kõik selle teemaga seonduv inimestega läbi rääkida. Ühtlasi luua toimiv infokeskus, et valda turistidele atraktiivsemaks muuta. Samuti tahame algatada mitme valla vahelise suurprojekti huvi-ja tervisekeskuse rajamiseks Lõuna–Läänemaale.

SINA OTSUSTAD, KAS POSITIIVSED MUUTUSED VALLAS ON VÕIMALIKUD!

KÜLASTAGE MEDITSIINIBUSSI september 22, 2009

Meie kodu on mu südameasi!

Alustame tegudega juba praegu – vallaelanikud on kutsutud

meie meditsiinibussi!

L 26. septembril

10.00-12.30 Vatla Rahvamaja juures

14.00-16.30 Virtsu Seltsimaja juures

P 27. septembril

10.00-14.00 Kõmsi Maapäeval

Meditsiinibussis  on võimalik saada tasuta konsultatsioone, nõu ja abi Hanila vallas juba üle 40 aasta oma suvesid veetnud arstidelt:

Mall Varvas – tunnustatud naistearst, Ida-Tallinna Keskhaigla günekoloogiaosakonna juhataja;

Reet Raukas – tunnustatud lastearst, kõrgema kategooria pediaater, paljude väikelastega seotud raamatute autor, Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku lastearst.

Meditsiinibussis on võimalik tasuta uurida veresuhkrut, kliinilist verd, vererõhku, kuulmist, nägemisteravust, luutihedust.

MEIE KODU ON MU SÜDAMEASI

Alustame tegudega juba praegu – vallaelanikud on kutsutud meie meditsiinibussi!

L 26. septembril

10.00-12.30 Vatla Rahvamaja juures

14.00-16.30 Virtsu Seltsimaja juures

P 27. septembril

10.00-14.00 Kõmsi Maapäeval

Meditsiinibussis  on võimalik saada tasuta konsultatsioone, nõu ja abi Hanila vallas juba üle 40 aasta oma suvesid veetnud arstidelt:

Mall Varvas – tunnustatud naistearst, Ida-Tallinna Keskhaigla günekoloogiaosakonna juhataja;

Reet Raukas – tunnustatud lastearst, kõrgema kategooria pediaater, paljude väikelastega seotud raamatute autor, Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku lastearst.

Meditsiinibussis on võimalik tasuta uurida veresuhkrut, kliinilist verd, vererõhku, kuulmist, nägemisteravust, luutihedust.

Meie plaanidest pikemalt september 21, 2009

TERVISHOID – taastada vallas PEREARSTIKESKUS JA APTEEK. Kellelgi ei tohi jäädas arsti juures käimata sellepärast, et ta ei pääse perearsti juurde. Vallas on piisavalt inimesi, et siin saaks töötada täiskohaga perearst.

SOTSIAALABI TÕHUSTAMINE - nii väike vald peab suutma kõigi oma inimeste muredega kursis olla ja neid lahendama. Inimestele tuleb teadvustada, et häda korral on neil võimalik pöörduda otse vallavalitsusse oma muredele lahenduse leidmiseks.

Luua tsentraliseeritud KESKUS, aitamaks valla ametnikel jooksvalt kursis olla elanike REAALSE ELU-OLUGA.

KESKKOND – me tahame näha TERVIKPILTI Hanila tulevikust. Järgides kõiki seadusi tahame SAADA JA ANDA elanikele igakülgset informatsiooni valla territooriumil toimuvast tööstuslikust tootmisest ja selle tulevikumõjudest keskkonnale ja inimestele.

KESKKONNA- JA INIMESESÕBRALIK TOOTMINE on võimalik ja vajalik!

Keskkonda puudutav planeerimine peab olema selge ja järjepidev, vastasel korral on võimatu arendada ettevõtlust ja planeerida elu valla territooriumil. Ükski ettevõtmine ei ole ette halb, aga on väga palju selliseid arengusuundi, mis selgelt välistavad teisi võimalusi.

NOORSOOTÖÖ - sisukate vaba aja veetmise VÕIMALUSTE LOOMINE kohalikule noorsoole on üks meie prioriteete.

Kõigepealt tuleks selgitada välja noorte endi soovid ja huvid. Omalt poolt pakume lisaks välja:

planeerime avada NOORTE HUVIKESKUSE, mis sisaldaks prii kasutusega ARVUTIKLASSI, võimalusega tegelda videomontaazhi ja pilditöötlusega.  Korraldada samas WORKSHOP´e, tutvustamaks huvilistele elementaarsemaid filmitegemise võtteid ja fototöötlustehnikaid.

Arvutiklass oleks avatud päev läbi ja prii sissepääsuga, samas kehtiksid konkreetsed sisekorrareeglid, millest üleastuja kaotab võimaluse edasiseks sissepääsuks kas ajutiselt või jäävalt (olukorda kontrollib valvur).

SPORTIMISVÕIMALUSED ja RULAPARK -

Taotleme toetusi korraliku asfaltkattega RULAPARGI ehitamiseks. Oskuslikult läbi viidud projekti puhul on tänapäeval võimalik luua vägagi korralik rulapark vaid 15% omafinantseeringuga, kattes ülejäänud ehituskulud erinevatest fondidest (Otepää näitel – seal avatakse sarnase finantsskeemi alusel loodud rulapark tuleval aastal). Siingi saab rulapargile väärtust veel juurde anda, kui kutsuda oma ala proffe kohalikele noortele workshoppe tegema – õpetama ja näitama, mida huvitavat sellisel rulaplatsil teha on võimalik.

Rulapargiga samale asfaltväljakule planeerime ka TÄNAVAKORVPALLIPLATSI.

PURJETAMISTRENN POISTELE — Eesti on mereriik, sellisena püüdis Eesti Vabariiki taastada juba Lennart Meri, viies oma kõrgeid külalisi alati ka paadiga merele. Samas, mõtteviis merest kui loomulikust elu osast on raske taastuma. Sestap, VIRTSU kui kunagise MERERIIGI osa taastamiseks tuleks poistele maast-madalast meretee kätte õpetada, et merel käimine muutuks igapäevaseks ja oskused iseenesestmõistetavateks.

Selleks leida võimalus, et käima panna purjetamistrenn – esialgu piisab Optimist-klassi paatidest ja heast tahtest, et esmased oskused omandada.

UURIDA võimalusi KROSSIRAJA loomiseks valla territooriumil. ATV-d, krossimootorrattad teevad nii mõnegi maaomaniku meele mõruks, samas, sõita nendega on lõbus. Parim lahendus oleks leida mõned hektarid maad, kuhu rajada spetsiaalsed rajad.

Sisustame ja avame JÕUSAALI.

Üheskoos tegemine – KÜLASELTSIDE loomise toetamine, mis loob aluse

turvalisele, sõbralikule ja teineteist toetavale elukeskkonnale.

POEBUSSI taaskäivitamine.

Praeguse vallavalitsuse läbirääkimised ETK-ga luhtusid ja poebuss lõpetas oma ringsõidud Hanila vallas. Samas on naabervaldades ka teisi ettevõtjaid lisaks ETK-le, kes oleksid valmis poebussi teenust pakkuma. Praegune variant, et valla buss viib vajadusel poodi, jätab inimesed ilma ühest olulisest kokkusaamiskohast, pealegi ei ole hinnad Kõmsi ja Virtsu poodides just kõige soodsamad…

KULTUUR – kasutada enam võimalusi, mida pakub mitmete vallaelanike seotus Eesti tippkultuuriga. Hea tahtmise korral oleks näiteks võimalik kohalikke inimesi kaasates luua SUVETEATER, mis pakuks kaasalöömisrõõmu paljudele. Teha esialgu enda rõõmuks, nii nagu näiteks Soomes on suveteater kujunenud. Kui Eestis on suveteater enamasti kommertslik ettevõtmine, mis mängib ümber samu tegijaid, kes talvelgi teatritööd teevad, siis Soomes on asjad sageli nii, et küla ise teeb ja ise vaatab. Õnnestumise korral saabub kindlasti publikut ka kaugemalt. Potentsiaalsed eestvedajad on meie vallas juba mitu aastat täiesti olemas.

Suviti plaanime käivitada ka RÄNDKINO kui veel ühe võimaliku kohtumis- ja ajaveetmispaiga.

Korraldada KONTSERTE, nii suuremaid kui väiksemaid, eesmärgiks, et Hanilas oleks mõnus elada.

KUKERANNAS võtta kontrolli alla vallavalitsuse eelmisel aastal antud lubadus PRÜGI regulaarsest ÄRAVEOKS, paigaldada KORRALIKUD PRÜGIKASTID, tähistada TUALETID, viia lõpule PARKLA ehitamine.

VÄIKEETTEVÕTLUSE, turismi arendamine ja toetamine – väikesadamate loomine eurorahade toel. Hanila vallal on ülipikk merepiir – sellest lähtuvalt peaks kõik merega seonduv olema siin igapäevane. Kuhu võimalik, sinna rajada väikesadamaid või lihtsalt veidi süvendatud randumiskohti. Nii saab hoogu juurde ka (sise)turism, mis omakorda toob tööd ja leiba valla elanikele. Hanilas on mitmeid looduskauneid ja ajalooliselt olulisi paiku, mida saaks rakendada turismi eesmärgil.

Vallavalitsus peab muutuma nõuandvaks keskuseks, et aidata valla elanikel koostada ja kirjutada projekte PRIAle, EASile, euroopa fondidele jmt.

Turvalisus – vabatahtliku TULETÕRJE TEHNOPARGI TÄIENDAMINE uute ja efektiivsemate autode sissetoomise näol. Tuletõrje VEEVÕTUKOHTADE loomine ja märgistamine valla territooriumil.

Läbirääkimiste alustamine riigiga valla KONSTAABLI töökoha tekitamiseks Kõmsile.

TRANSPORT- lubame tegutseda selle nimel, et oleks PAREM ÜHENDUS linnadega ja NÕUDEPEATUSED

TUTVUGE MEIE KANDIDAATIDEGA september 17, 2009

Kalju Soosalu nr 134

sündinud 1936 a. Uuekülas, 3 last, 5 lapselast

Kalju elab Kasekülas. Nagu paljud eesti mehed, töötas Kalju nõuka-ajal ühismajandis, tegeledes samal ajal ka isikliku majapidamisega: loomad, põlluharimine. Viimasega tegeleb Kalju ka praegu, pensionieas.

Marika Soobard nr 135

sündinud 1961, abielus, kolme tütre ja ühe poja ema.

Marika on sihikindel ja töökas naine, kes töötab perefirmas, mis õmbleb enamasti disainrõivaid Taani. Lisaks on Marika ka Turu-uuringute AS küsitleja. Marika on kasvanud Virtsus ja seega on talle äärmiselt tähtis tema kodukoha tulevik, eriti aga see, et Virtsu lapsed tahaksid siia tagasi pöörduda.

Alar Türner nr 136

sündinud 1981, vallaline.

Alar on tõeline põllumees: ta kasvatab heinaseemet, teraviljaseemet, heina, rapsi ja söödavilja. Tema harida on praegu 230 ha maad. Ise ütleb Alar, et püüab oma tööd teha nii, et ka teistel oleks ilus tema põlde vaadata. Hobidest ei maksa Alari puhul rääkida, sest nende jaoks tal aega ei jäägi.

Kalle Vainula nr 137

sündinud 1962, abielus, kahe lapse isa.

Kalle veetis suurema aja lapsepõlvest Esivere külas Madise talus. Täna on ta väikeettevõtja ja tegeleb logistikaga. Ise ütleb Kalle, et kodukandi saatus on talle oluline, kuna soovib oma tuleviku siduda Hanila vallaga.

Õie Palu nr 138

sündinud 1956, 2 täiskasvanud poega.

Õie elab Virtsus juba 32 aastat, sellest 27 aastat on ta töötanud pagarina. 1996. aastal sai Õiest eraettevõtja, ta tegeleb pagaritoodete valmistamisega Virtsu ja saartevahelistele laevadele. Olulisimad vaba aja märksõnad Õie jaoks on kodu, sõbrad, muusika, teater ja kunst.

Aabi Ausmaa nr 139

sündinud 1960, abielus, 3 last, 2 lapselast.

Aabi on muusik, töötab Tallinnas, Rahvusooperis Estonia orkestriartisti- ja tromboonisolistina. Samuti mängib erinevates ansamblites ja tegeleb ka pedagoogitööga. Aabi teine kodu on Kasekülas. Maatöö pole talle võõras ja kõik oma vabad hetked pühendab Aabi maakodule.

Kalju Soosalu nr 134

sündinud 1936 a. Uuekülas, 3 last, 5 lapselast

Kalju elab Kasekülas. Nagu paljud eesti mehed, töötas Kalju nõuka-ajal ühismajandis, tegeledes samal ajal ka isikliku majapidamisega: loomad, põlluharimine. Viimasega tegeleb Kalju ka praegu, pensionieas.

Marika Soobard nr 135

sündinud 1961, abielus, kolme tütre ja ühe poja ema.

Marika on sihikindel ja töökas naine, kes töötab perefirmas, mis õmbleb enamasti disainrõivaid Taani. Lisaks on Marika ka Turu-uuringute AS küsitleja. Marika on kasvanud Virtsus ja seega on talle äärmiselt tähtis tema kodukoha tulevik, eriti aga see, et Virtsu lapsed tahaksid siia tagasi pöörduda.

Alar Türner nr 136

sündinud 1981, vallaline.

Alar on tõeline põllumees: ta kasvatab heinaseemet, teraviljaseemet, heina, rapsi ja söödavilja. Tema harida on praegu 230 ha maad. Ise ütleb Alar, et püüab oma tööd teha nii, et ka teistel oleks ilus tema põlde vaadata. Hobidest ei maksa Alari puhul rääkida, sest nende jaoks tal aega ei jäägi.

Kalle Vainula nr 137

sündinud 1962, abielus, kahe lapse isa.

Kalle veetis suurema aja lapsepõlvest Esivere külas Madise talus. Täna on ta väikeettevõtja ja tegeleb logistikaga. Ise ütleb Kalle, et kodukandi saatus on talle oluline, kuna soovib oma tuleviku siduda Hanila vallaga.

Õie Palu nr 138

sündinud 1956, 2 täiskasvanud poega.

Õie elab Virtsus juba 32 aastat, sellest 27 aastat on ta töötanud pagarina. 1996. aastal sai Õiest eraettevõtja, ta tegeleb pagaritoodete valmistamisega Virtsu ja saartevahelistele laevadele. Olulisimad vaba aja märksõnad Õie jaoks on kodu, sõbrad, muusika, teater ja kunst.

Aabi Ausmaa nr 139

sündinud 1960, abielus, 3 last, 2 lapselast.

Aabi on muusik, töötab Tallinnas, Rahvusooperis Estonia orkestriartisti- ja tromboonisolistina. Samuti mängib erinevates ansamblites ja tegeleb ka pedagoogitööga. Aabi teine kodu on Kasekülas. Maatöö pole talle võõras ja kõik oma vabad hetked pühendab Aabi maakodule.

Mida me tahame teha september 17, 2009

Me tahame väärtustada valla elanikke, nii noori kui vanu ja luua kõigile võimalused osa saamaks Hanila vallas elamise hüvedest.

Mida me tahame teha:

Tervishoid – taastada vallas perearstikeskus ja apteek.

Sotsiaalabi tõhustamine – nii väike vald peab suutma kõigi oma inimeste muredega kursis olla ja neid lahendada.

Keskkond – keskkonda ja inimesi säästev tootmine on võimalik ja vajalik. Kulud, mis sellega kaasnevad, pole mitte kulud, vaid investeering meie ühisesse tulevikku.

Noorsootöö –  tuua valda Euroopa fondide raha erinevate projektide kaudu, avada noortekeskus, arendada sportimisvõimalusi, ehitada rulapark.

Üheskoos tegemine – külaseltside loomise toetamine, mis loob aluse turvalisele, sõbralikule ja teineteist toetavale elukeskkonnale. Poebussi taaskäivitamine.

Kultuur –  kasutada enam võimalusi, mida pakub mitmete vallaelanike seotus Eesti tippkultuuriga.

Väikeettevõtluse, turismi arendamine ja toetamine – väikesadamate loomine eurorahade toel. Hanilas on mitmeid võimalusi looduskaunite ja ajalooliselt oluliste paikade kasutamiseks turismi eesmärgil.

Turvalisus – vabatahtliku tuletõrje taastamine, tuletõrje veevõtukohtade korrastamine ja võimalusel uute loomine, läbirääkimiste alustamine riigiga valla konstaabli töökoha tekitamiseks.

Transport – tegutseda selle nimel, et oleks parem ühendus linnadega ja nõudepeatused.

Me tahame väärtustada valla elanikke, nii noori kui vanu ja luua kõigile võimalused osa saamaks Hanila vallas elamise hüvedest.

Mida me tahame konkreetselt teha:

Tervishoid – taastada vallas perearstikeskus ja apteek.

Sotsiaalabi tõhustamine – nii väike vald peab suutma kõigi oma inimeste muredega kursis olla ja neid lahendada.

Keskkond – keskkonda ja inimesi säästev tootmine on võimalik ja vajalik. Kulud, mis sellega kaasnevad, pole mitte kulud, vaid investeering meie ühisesse tulevikku.

Noorsootöö – tuua valda Euroopa fondide raha erinevate projektide kaudu, avada noortekeskus, arendada sportimisvõimalusi, ehitada rulapark.

Üheskoos tegemine – külaseltside loomise toetamine, mis loob aluse turvalisele, sõbralikule ja teineteist toetavale elukeskkonnale. Poebussi taaskäivitamine.

Kultuur – kasutada enam võimalusi, mida pakub mitmete vallaelanike seotus Eesti tippkultuuriga.

Väikeettevõtluse, turismi arendamine ja toetamine – väikesadamate loomine eurorahade toel. Hanilas on mitmeid võimalusi looduskaunite ja ajalooliselt oluliste paikade kasutamiseks turismi eesmärgil.

Turvalisus – vabatahtliku tuletõrje taastamine, tuletõrje veevõtukohtade korrastamine ja võimalusel uute loomine, läbirääkimiste alustamine riigiga valla konstaabli töökoha tekitamiseks.

Transport – tegutseda selle nimel, et oleks parem ühendus linnadega ja nõudepeatused.